EProjekt SmaRTGas Baltic

Projekti SmaRTGas Baltic seminar toimus Malmös, Rootsis, 30.10.2015. Seminari korraldas Rootsi firma Renewtec AB Rootsi Instituudi rahalisel toetusel ja tihedas koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga, Leedu Energeetika Instituudiga ja Poola Elektroenergeetika Instituudiga.

Akronüüm SmaRTGas on koostatud inglise keelsetest sõnade algustest Small Scale Renewable Methane Technologies Based on Gasification - mis eesti keeles vabalt tõlgituna võiks olla - Gaasistamisel põhinevad väikesemastaabilised taastuvtoormest metaani tootmise tehnoloogiad. Projektis on peatähelepanu pööratud biomassi ja (bio)jäätmete termokeemilise teel metaaniks muundamisele kuni 10 MW seadmetega. Rahvusvahelised eksperdid ja tehnoloogia pakkujad rõhutasid seminaril eriti valdkonnas toimuvat tehnoloogia arengut, samas Eesti, Leedu ja Poola esindajad ning Euroopa Biogaasi Ühing tutvustasid biogaasi turu olukorda Baltikumis ja Euroopas.

Termokeemilisel muundamisel puitbiomassist ja jäätmetest saadav metaan pakub palju võimalusi, mis on olulised Balti mere piirkonnas, kuna sellega vääristatakse kohalikke madalakvaliteedilisi ressursse, s.h jäätmeid, kõrge kvaliteedilisteks taastuvateks, väheste heitmetega transpordikütusteks. Biometaanist saab toota kõrgeima kasuteguriga kõiki teise põlvkonna gaasilisi biokütuseid ja neid nt maagaasi võrgu kaudu keskkonnasõbralikult tarbijateni edastada. Diislikütuse ja bensiini biometaaniga asendamisel on mitmeid eeliseid, nagu näiteks positiivne mõju õhu kvaliteedile, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, varustuskindluse paranemine, regionaalse arengu kiirenemine ja uute töökohtade loomine.

Seminari programm ja ettekanded on nähtavad ja vabalt kättesaadavad aadressil: www.smartgas.se/smartgas-baltic

Foto koosolekuruumist hotellis Scandic Triangeln, Malmö Fotol on koosolekuruum hotellis Scandic Triangeln, Malmö

Baltikumi esindajad ühisel arutelul enne seminari algust, ees paremal peakorraldaja, projekti koordinaator Jörgen Held (Renwetech AB). Kellaosuti liikumise suunas: kaks Poola esindajat - Tomasz Golec ja Janina Ilmurzynska Poola Elektroenergeetika Instituudist, kaks Eesti esindajat - Ülo Kask EBÜst ja Siim Link TTÜst ja kaks Leedu esindajat - Andrius Tamošiūnas ja Nerijus Striūgas Leedu Energeetika Instituudist.

SmaRTGas Baltic projekt on osa SmaRTGas initsiatiivist, mille ambitsiooniks on luua ja tööle rakendada maailma suurim väikesemahuliste gaasistamise ja metaanistamise innovatsiooni klaster. Kui soovite rohkem informatsiooni, külastage, palun, projekti kodulehte www.smartgas.se

Ülo Kask 30.10.2015

Fotosid vaata siit


Eesti Biokütuste Ühingu (EBÜ) aastakoosolek ja elektrijaama külastus Rakveres

Koosolek

30. mail 2014. aastal toimus EBÜ aastakoosolek koos ekskursiooniga Rakveres.

Koosolekul, mis toimus AS Rakvere Soojus ruumides, anti ülevaade EBÜ tegevustest eelmisel majandusaastal. Ülo Kask tutvustas EBÜ poolt välja antavat ajakirja "Põlevloodusvarad ja -jäätmed", 2014. aasta seinakalendrit, milles tutvustati EBÜ liikmeid ning Erametsakeskus SA poolt tellitud uuendatud raamatut "Puitkütus". EBÜ toetas TTÜs 2013. aastal avatud uut magistriõppekava "Hajaenergeetika", mille arendamisel ja läbiviimisel teevad koostööd nii TTÜ kui EMÜ. Möödunud aastal asusid koolipinki 16 üliõpilast, kes on olnud õpinguis väga edukad.

Danpower Eesti AS (endine Võru Soojus) projektiarenduse juht Juhan Aguraiuja tutvustas koosolekul osalejatele oma TTÜ soojustehnika instituudis 2014. aastal valminud magistritöö "Suvise soojustootmise arendusvõimaluste tehnilis-majanduslik analüüs Võru kesklinna kaugküttevõrgus - The Technical and Economical Analysis of the Development Opportunities for Heat Production in Summer in the District Heating Center Network of Võru" tulemusi. Järgmised ekskursioonid plaaniti korraldada Iru Elektrijaama Jäätmepõletusplokki, Paide soojuse ja elektri koostootmisjaama ja mõnda muusse uude energiaettevõttesse. Samuti on sügisel kavas korraldada puiduenergia alane koolitus ühingu liikmetele.

Ekskursioonist

20.03.2014 käivitus elektri tootmine Adven Eesti AS Rakvere Päikese tänava soojuse ja elektri koostootmisjaamas (SEK). EBÜ liikmete külastuse ajaks 30.05.2014 oli jaam juba häälestatud, testitud ja töötas suvisel reziimil.

Hakkpuidul ja puitjäätmetel töötava koostootmisjaama elektriline võimsus on ligi 1MWel, selle plaanitud rohelise elektrienergia toodang on 6 000 MWh aastas ja soojuslik võimsus 4 MWth. Soojus edastatakse Rakvere linna kaugküttevõrku kogu aasta jooksul. Samas jaamas varem paigaldatud 2 MW hakkpuidukatel on reservis ja töötab tipukoormuste ajal talvel. Uue SEKi rajamine võimaldas Rakveres tõsta biokütuse osakaalu kaugküttesoojuse tootmisel üle 80% ja tunduvalt alandada tarbijatele müüdava soojuse hinda.

Adven Eesti ASi Rakvere koostootmisjaamas kasutatakse Eestis vähelevinud tehnoloogiat, kus termaalõlikatlas kuni 300°C kuumutatud õli soojus antakse vastavas soojusvahetis üle omakorda silikoonõlile, mille aurud käivitavad turbiini ja elektrigeneraatori (turbogeneraator). Seda nimetatakse orgaanilisel Rankine' ringprotsessil (ORC) töötavaks seadmeks ja sarnast tehnoloogiat kasutab Eestis veel Kuressaare Soojus AS. ORC tehnoloogia tarnija oli Itaalia ettevõte Turboden (kuulub tänapäeval Mitsubishi korporatsiooni) ning peatöövõtjaks ja soojustehnilise seadmestiku paigaldajaks kvalifitseerus Eesti firma AS Tamult (EBÜ asutajaliige). Kohalikku hakkpuitu kütusena kasutava SEKi valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ülo Kask 03.06.2014

Fotosid vaata siit


Seminar teemal "Biogaasi väärindamine mootorikütuseks", Laagri Kultuurikeskuses Sauel, 31.03.2014

Seminari ettekanded:

  • Eesti õigusruum biometaani kasutuselevõtmiseks, Sulev Soosaar
  • Biometaani tootmise ja kasutamise edendamisest, Siim Meeliste
  • Biometaani tootmise ja kasutamise teekaart Energiamajanduse pikaajalises plaanis 2030 ja perspekGiviga 2050, Ahto Oja
  • Biogaasi vääristamine mootorikütusteks. Sissejuhatus seminari,Ülo Kask
  • Uuringusse kaasatud farmid, nende valiku alused. Kasutamata põllumaa biogaasi tootmiseks, Ülo Kask, Livia Kask, Villem Vohu
  • Biogaasi transpordikütuseks puhastamise tehnoloogiad ja seadmed, Ülo Kask
  • Siimani biometaani tootmise projekt, Urmas, Kalda


    Ülevaade 17.04.2008 toimunud EBÜ seminarist "Biokütuste rakendused Eestis", Tartu Maamess 2008 raames

    Sissejuhatuse ja tutvustava osaga alustas seminari EBÜ juhatuse liige Ülo Kask, samuti oli tema poolt seminari esimene ettekanne teemal "Biomassi energeetilise kasutamise arengusuunad".

    Avo Rosenvald tutvustas võsamajanduse energeetilisi võimalusi. Väidetavlt saab 2% kogu Eesti elektri vajadusest katta elektriliinide aluse võsa mahavõtmisega. Kehva boniteediga põldudel võiks kasvatada energiavõsa, kuid sellega võib tekkida erinevaid probleeme nt loomad, väetamine jne. Hetkel on pigem õige kasvatada lühikese raieringiga metsa kui energiavõsa, EL saab ka toetusi lühikese raieringega metsa kasvatamiseks. Ennem tuleks ära kasutada looduslik võsa kui hakata kasvatama enrgiavõsa).

    Peeter Muiste andis ülevaate biokütuste tootmise võimalustest. Peamisteks teemadeks olid põllumajanduses tekkiv biomass (põllumaad, rohumaad), puidu biomass ning tööstus- ja olmejäätmete biomass.

    Pavel Bogdanovi ettekande teema oli "Keskmiste ja väikeste katlamajade rekonstrueerimine biomassi põletamiseks" (Avinurme, Tõstamaa, Vaeküla). Margus Källe rääkis Lihula katlamaja ehitamisest. Miks ja kuidas on Lihula vald jõudnud sellisesse seisu, kus nad praegu on. Ülevaade Lihula vallast, OÜst Lihula Soojus, uuest rohtsel biomassil (pilliroog, luhahein, põhk jne) ehitatavast katlast.

    Henry Uljas rääkis biogaasijaamadest. Ettekande peamised teemad olid ülevaade uuest ettevõttest Baltic Biogas OÜ, mis on biogaas ja kust seda saab, biogaasijaama investeeringu komponendid, biogaasijaama tasuvus, Aravete biogaasijaama projekt.

    Maria Habicht ettekande "Biokütuste projektide valik ja hindamine" kandis ette Ülo Kask. Ettekande käigus tutvustati Energy4Cohesion projekti, projekti valiku kriteeriume ning projekti plusse ja miinuseid.

    Viimase ettekande tegi Leo Filippov teemal "Kohaliku energiamajanduse arendamise võimalusi Saare maakonnas". Milleks mõelda kohalikule energimajandusele, mida oleme teinud, millest oleme aru saanud, mida on meile vaja, uute võimaluste vaagimine ja rakendamine, maakonna arengustrateegia tegevuskava energeetika valdkonnas, kuidas edasi.

    Ettekannetega saate tutvuda siin

  • Biokütuste projektide valik ja hindamine. Maria Habicht
  • Biokütuste tootmise võimalusi. Peeter Muiste
  • Bigaasijaamadest. Henry Uljas
  • Biomassi energeetilise kasutamise arengusuunad. Ülo ja Livia Kask
  • Kohaliku energiamajanduse Kohaliku energiamajanduse arendamise võimalusi Saare maakonnas. Leo Filippov
  • Lihula katlamaja ehitamisest. Margus Källe
  • Keskmiste ja väikeste katlamajade rekonstrueerimine biomassi põletamiseks. Pavel Bogdanov


    Õppepäev Kuressaares, Saare maakonnas 19. 05. 2006

    EBÜ korraldas oma liikmetele ja teistele huvilistele II õppepäeva Saaremaal Kuressaare Soojus ASi peahoones.
    Seminaril ettekantud teemadeks olid: "Biokütustega varustamine Muhumaal", esitaja Muhu valla abivallavanem Raido Liitmäe;
    "Biokütuseid põletavate tehnoloogiate arendamine Eestis Tamult ASi näitel" esitaja AS Tamult projektijuht Jüri Taal;
    "Soojuse tootmisest Kuressaare Soojus ASi katlamajades ja uutest tehnoloogiatest", esitaja ASi Kuressaare Soojus tehnikadirektor Jaan Mehik.

    Õppepäeva raames külastati ka Jööri külas asuvat farmibiogaasijaama, kus kääritatakse Saaremaal asuva kaheksa sigala läga ja Kuressaare reoveepuhastusjaama muda. Saadaval biogaasil töötab ka 350 kW elektrilise võimsusega soojuse ja elektri koostootmisseade

    Ülo Kask EBÜ juhatuse liige


    Õppepäev Väike- Maarjas 17.03.2006

    EBÜ korraldas oma liikmetele ja teistele huvilistele bioenergiaalase õppepäeva.
    Kella 11.00 koguneti Väike-Maarja raamatukogu saali, kus esmalt esines tervitussõnavõtuga vallavanem Olev Liblikmann. Teisena sai sõna valla arendusnõunik Aivar Niinemägi, kes andis lühikese ülevaate biokütuste ja nende kasutamise tehnoloogiate arengutest Euroopa Liidus. Loomsete Jäätmete Käitlemise ASi tegevjuht Peeter Maspanov käsitles oma ettekandes põhjalikult jäätmekäitlustehase tehnoloogilist skeemi, igapäeva probleeme ja ettetulevaid raskusi ettevõtte nõuetekohases käigushoidmises. AS Kalvi Mõis (endine AS Flexa Heat) tegevjuht Kuido Kuntro tutvustas pelletitehase tööd ja rääkis pelletite tooraine saadavusest Eestis.

    Ettekanded kuulatud, siirduti tutvuma loomsete jäätmete käitlemise tehasega ja pelletitehasega. Saadi põhjalik ülevaade mõlema tehase tööst ja saavutustest. Õppepäeva ametlik osa lõpetati kokkuvõtte tegemisega ja lühikese diskussiooniga raamatukogus, misjärel toimus mitteametlik lõunasöök kohalikus pubis.

    Osavõtjad olid seda meelt, et sarnaste õppepäevade ja sellega kaasnevate taastuvaid energiaallikaid kasutavate ja biokütuseid tootvate ettevõtete külastamisega võiks jätkata. EBÜ juhatus pakkus välja järgmisteks külastatavateks objektideks ASi Kuressaare Soojus ja Orissaare Soojus, Jööri külas asuvat ASi Saare Economics farmibiogaasijaama. Võimalik, et leitakse veel midagi huvitavat. Õppepä;ev kavandatakse tõenäoliselt kahepäevalisena, kus ühel päeval kuulatakse ettekandeid ja teisel külastatakse ettevõtteid. Õppepäevast võttis osa 31 inimest.

    Ülo Kask EBÜ juhatuse liige

    Õppepäevast osalejad leiad siit


  • Repromo seminari ettekanded 12. märtsil 2004.a.

    1. Rahvusvaheline koostööprojekt REPROMO - projektiteostaja tee investorini. Christian Epp, WIP, München, Saksamaa -
    PRESENTATION-REPROMO. ESTONIA

    2. Eesti biomassi energeetilisest ressursist ja selle rakendamise maksumusest Ülo Kask, TTÜ Soojustehnika instituut - Biomassi energeetiline ressurss ja selle kasutamise maksumus Eestis

    3. Päikeseenergeetika kasutamise võimalustest Eestis ning sellesse valdkonda tehtavate investeeringute otstarbekusest Teolan Tomson, TTÜ Materjaliteaduse instituut - ENEREX

    4. Tuuleenergeetika arengusuunad Eestis. Valdkonna projektide finantseerimise kogemused ja võimalused Jaan Tepp, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon - REPROMOTUUL

    5. Biogaasi kasutamine energia tootmiseks Pääsküla prügilas. Biogaasi projekti rahastamise võimalusi Indrek Tiidemann, AS TERTS - BIOGAS FROM PÄÄSKÜLA LANDFILL

    6. Kaugküttesüsteemi renoveerimine ja investeeringute tasuvus Pavel Bogdanov, OÜ Märja Monte, Mari Habicht, SA Archimedes - ENEREX MONTE

    7. Taastuvenergeetika projektide planeerimise ja rahastamise kogemusi Soomes Juha Poikola, Pohjolan Voima, Soome - ENEREX SOOME

    Tagasi pealehele