Avalikud kirjad ja pöördumised.

Sisukord

  • Kreutzwaldi 5, EPMÜ Metsandusteaduskond.(19.01.01)

  • EV Rahandusministeeriumi kantslerile.(02.02.01)

  • EV Riigikogu Rahanduskomisjonile. (03.02.01)

  • Rahandusministeeriumi vastus EBÜ-le (05.03.2001)

  • EBÛ poolne kommentaar Rahandusministeeriumi kantsleri vastusele (EBÜ kiri 02.02.2001)

  • Eesti Biokütuste Ûhingu (EBÛ) toetuskiri Eesti keskkonnaorganisatsioonide ühisavaldusele. (Eesti Biokütuste Ühing 05.07.2001.)


    Eesti Biokütuste Ühingu (EBÜ) toetuskiri Eesti keskkonnaorganisatsioonide ühisavaldusele.

    EBÜ ühineb Eesti keskkonnaorganisatsioonide ühisavaldusega, mis esitati seoses Narva elektrijamade kâimasoleva erastamisega NRG-le ja toetab igati nende algatust.

    ÜÛhtlasi soovime rõhutada vajadust vaadelda Eesti energiamajandust toetuvana kahele sambale, millest ühte võiks nimetada taastumatute ehk fossiilsete kütuste ja teist taastuvate kütuste (energiaallikate) sambaks. Oleme veendunud, et Eestil on eeldusi liikuda praegusest olukorrast, kus üks sammastest on umbes üheksa korda jämedam teisest, pikkamisi edasi ja võrdsustada sammaste mõõdud. See on ajajärk, millal umbes poole riigis vajaminevast energiast võiks saada taastuvatest energiaallikatest, millest suurema osa annaks meie tingimustes biomass oma mitmetes vormides


    Eesti energiamajanduse olulisteks võtmesõnadeks võiksid kujuneda taastuvad energiaallikad, kasvuhoonegaaside vähendamine, säästlik energia tarbimine.
    Arvame, et Narva elektrijaamade müümine ja seega fossiilse põlevkivi kütusena jäämine praegusele tasemele, või veel halvem, selle osa kasvamine, on vastuolus Eesti kütuse ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukavaga, mitmete rahvusvaheliste arengutega ja kokkuvõttes pidurdab pikemas perspektiivis riigi arengut ning sunnib oma riigi alamaid kasutama energiat, mille tootmine põhjustab kliimamuutusi.


    Eesti Bioktuste Ühing 05.07.2001

    Tagasi algusesse


    Pr.Meeli Hüüs, MTÜ Eesti Biokütuse Ühing

    Kreutzwaldi 5, Rakvere, 44314 (05.03.01)

    Eesti energiamajanduse arendamisest

    Vastuseks Teie pöördumisele teatame Rahandusministeeriumi haldusala puudutavate küsimuste kohta järgmist, lähtudes esitatud küsimuste numeratsioonist:

    1. ja 2. Seoses ettevalmistustega Eesti eelseisvaks liitumiseks Euroopa Liiduga on Vabariigi Valitsuse üheks prioriteediks käesoleval ajal Eesti seadusandluse, sealhulgas maksuseadusandluse ühtlustamine Euroopa Liidu seadusandlusega- Euroopa Liidu käibemaksuseadusandluse kohaselt võib käibemaksumääraga 0 % olla maksustatud üksnes eksport ja sellega võrdsustatud tehingud, muid nullmäärasid peetakse ettevõtjatele suunatud soodustustena käibemaksu kui tarbimismaksu olemusega kokkusobimatuteks- Käibemaksu nullmäär kuni aastani 2007 tuule- ja veejõul toodetud elektrienergiale kehtestati 1997.a. Riigikogu otsusega njng seda ei oleks õige muuta, kuna muudatusega rikutaks maksumaksja õigusparaseid ootusi. Samuti sätestab Euroopa Liidu seadusandlus üsnagi piiratud loetelu importimisel rakendatavatest käibemaksuvabastustest, ettevõtluse huvides imporditavad kaubad sellesse loetellu ei kuulu. Eesti on andnud lubaduse Euroopa Komisjonile harmoniseerida oma käibemaksuseadus aastaks 2003 ning samas on taotlenud ülemineku perioodi tuule- ja veejõul toodetud elektrienergiale. Praeguse informatsiooni kohaselt on vähe tõenaoline, et seda üleminekuperioodi Eestile antakse. Samase uue sätte sissetoomine tähendaks Eestile uuesti läbirääkimiste alustamist. Rahandusministeerium ei saa toetada teiste samalaadsete Euroopa Liidu seadusandlusega vastuolus olevate nullmäärade ja impordivabastuste kehtestamist.

    5. "Kütuseaktsiisi seaduse" (RT 1 1993, 38, 563; 1996, 90, l6l3; 1997. 73, l201; 77 l3l4; 86, l464; 1998, 57, 862; 1999, 10 l58; 2000, 33, 199; 59 380) paragrahvi 4 punkti 1 kohaselt kehtestab rahandusminister Eesti kaupade nomenklatuuri jargi kütuseaktsiisiga maksustatavate kaupade kaubapositsioonid. Rahandusministri 19.11. 1996.a. määrusega nr. 87 kinnitatud "Kütuseaktsiisiga maksustatavate kaupade kaubapositsjoonide". (RTL 1996, 135, 671; 145, 15. 1997, 16,103. 204, 1073; 1999, 40, 516; 2000, 32, 431; 94, l468; 101, 1584) kohaselt maksustatakse käesoleval hetkel ainult mineraalseid kütuseid, s.t. vedelaid biokütuseid ei maksustata. Samas on Rahandusministeeriumis ettevalm istamisel "Aktsiisiseaduse" eelnõu, mile kohaselt hakatakse mootorikütusega samaväärselt maksustama kõiki tooteid, mida müüakse või kasutatakse mootorikütusena, kütuselisandina või täiteainena. 2001.a.IV kvarlalis Riigikogule esitatav eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 92/81/EMÛ

    3. ja 6.-8. Teie poolt tehtud majanduspoliitilised ettepanekud biokütustel põhineva energiamajanduse arendamiseks võivad sisaldada riigiabi konkurentsiseaduse .§19 mõistes. Vastavalt Euroopa Lepingu (RT II 1995, 22-27, 120) § 63 lõikele 2 peab Eesti pool hindama riigiabi Euroopa Ûhenduse Asutamislepingu artiklis 87 toodud normide rakendamisest tulenevate kriteeriumide alusel. Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud tingimused riigiabi andmiseks taastuvate energiaallikate juurutamisel on toodud dokumendis "Ûhenduse juhised keskkonnakaitsele suunatud riigiabist" (ingl. Community guidelines on state aid for environmental protection 0J C 37, 3.2.2001.). Taastuvate energiaallikate kasutamise puhul on lubatud anda abi põhitegevuskulude katmiseks (ingl. operating aid) ning seda abi arvutatakse taastuvate kütuste ja juba praegu turul olevate traditsiooniliste kütuste tootmiskulude vahe ehk lisakulude (extra production costs) baasil. Tegevuskulude katmiseks antava riigiabi peamised tingimused:

    - maksimaalseks abiperioodiks on lubatud viis aastat;

    - kui abi andmine on ajaliselt piiratud ja aja jooksul vähenev, siis esimesel aastal võib riigiabi osakaal olla 100% lisakuludest, aga see peab viienda aasta 1õpuks olema null.

    - kui abi andmine ei ole aja jooksul vähenev, siis abi osakaal ei tohi ületada 5O% lisakuludest.

    Kuna pole kindel kas ja millist Eesti Biokütuste Ûhingu poolt pakutud meedet kasutama hakatakse siis pole võimalik täpsemat riigiabi analüüsi nende meetmete osas teha. Tulenevalt sellest aga palume Teil kindlasti ka rahandusministeeriumi konkurentsi ja riigiabi talitust tulevikus rakendatavatest meetmetest teavitada. Konkurentsiseaduse §21 1õige 1 järgi võib anda riigiabi ainult rahandusministri eelneval kirjalikul loal ning konkurentsiseaduse §23 1õige 2 kohaselt teeb rahandusminister otsuse riigiabi andmise loataotluse kohta 2 kuu jooksul pärast kõigi vajalike andmete esitamist. Riigiabi andja poolt esitatav "riigiabi andmise loa taotluse" koostamise juhend on kehtestatud rahandusministri määrusega 29.12.98 nr 118 (RTL 1999, 2, 23).

    Lugupidamisega

    Aare Jârvan

    Kantsler

    Tagasi algusesse




    EBÛ poolne kommentaar Rahandusministeeriumi kantsleri vastusele , mis anti EBÛ kirjale (05.03.2001.).

    EBÛ juhatus tänab kõigi oma liikmete nimel Rahandusministeeriumi meie kirjale põhjaliku ja argumenteeritud vastuse saatmises.

    Meie meelest olulisim sõnum ühingu liikmetele:

    Taastuvate energiaallikate, sealhulgas biokütuste, kasutajatele on lubatud anda riigiabi põhitegevuskulude katmiseks (vt. vastuse viimane lõik EBÛ kirja teesidele 3 ja 6-8).

    Teiseks oleks jõumasinate mootorites kasutatavate vedelate biokütuste (biodiisli ja bioetanooli) lisamine traditsioonilistele fossiilset päritolu mootorikütustele eelkõige, aga mitte ainult, keskkonda säästva suunitlusega, mistõttu tuleks püüda leida nende laialdasemaks kasutamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks kõiki vahendeid, kaasaarvatud nende aktsiisimaksust osalist või täielikku vabastamist. Loomulikult aitab nende kütuste konkurentsivõimelise hinnapoliitika kujundamine kaasa kodumaise kütusetööstuse väljaarendamisele ja nn. rohelise kütuse kasutamine Eesti transpordis (oluline ka transiidiketis) võib juba lähitulevikus kaasa aidata meie kaupade ja teenuste läbilöögivõimet parandada.

    Vastuse esimese lõiguga võib nõustuda ja tuuleveskitega võitlemisest pole ilmselt tulu.

    Palume eelkõige EBÛ liikmete kommentaare meile saadetud vastusele. Kõik biokütuste temaatika huvilised võivad saata samuti oma arvamusi ja kommentaare meie kodulehekülje foorumi rubriiki.

    Loodame koos Rahandusministeeriumiga leida mehhanisme, kuidas edaspidi toetada Eesti jätkusuutlikku arengut biokütuste ja loomulikult kõigi taastuvate energiaressursside kasutamise laiendamisega kogu Eesti elus ja majandustegevuses.

    Ûlo Kask EBÛ juhatuse liige

    Tagasi algusesse


    19. jaanuaril, 2001. aastal, Tartus,

    Kreutzwaldi 5, EPMÛ Metsandusteaduskond

    Eesti Biokütuse Ûhing (EBÛ) peab väga oluliseks riigi energiamajanduse arendamisel laiemalt kasutusele võtta kodumaiseid taastuvaid energiaallikaid, eelkõige biokütuseid. EBÛ aasta üldkoosolekul kiideti kõigi osalenud liikmete (20/35-st) poolt heaks järgmised majandus-poliitilised ettepanekud biokütustel põhineva energiamajanduse arendamiseks Eestis:

    1. Taotleda käibemaksu vabastus biokütuste (puit ja puidujäätmed, biogaas jt) baasil toodetavale elektrienergiale sarnaselt voolava vee ja tuule jõul toodetavale elektrienergiale.

    2. Taotleda käibemaksu vabastus välismaalt ostetavatele biokütuseid kasutatavatele energeetilistele seadmetele (katlad, gaasigeneraatorid, gaasiturbiinid) sarnaselt voolava vee ja tuule jõudu kasutavatele seadmetele.

    3. Luua soojuse- ja elektritootjatele biokütuste kasutusele võtmise korral riiklik subsideerimise mehhanism seadmete soodsamaks soetamiseks.

    4. Kehtestada fossiilkütuste baasil energia tootjatele CO2 maks alates tootmisvõimsusest 1 MW, endise piiri 50 MW asemel ja kasutada laekuvat raha eelnimetatud subsideerimise mehhanismi käivitamiseks ja jätkamiseks.

    5. Mitte kehtestada aktsiisimaksu kodumaistele vedelatele biokütustele (bioetanool, biodiisel), ka siis kui neid kasutatakse mootorikütustena.

    6. Toetada energeetilisi põllukultuure kasvatavaid talunikke ja ühistuid riiklikest fondidest ja sihtprogrammidest.

    7. Hankida maailmast odavaid laene ja kindlustada riikliku garantiiga (sarnaselt Maailmapanga, EBRD ja NUTEK´i laenudele) biokütuste tootmise ja kasutustele võtmiste laiendamiseks.

    8. Rohkem toetada riiklikest fondidest ja sihtprogrammidest biokütuste-alast teadus- ja arendustegevust. Ûhitada Taastuvenergeetika Nõukogu (Maj. Min.) ja Keskkonna Tegevuskava töögrupi (KKM) töö biokütuste kasutusele võtmise arendamisel.

    9. Lubada kasutada Eesti-sisestel biokütuse vedudel autoronge pikkusega kuni 24 meetrit ja üldmassiga kuni 60 tonni, nagu see on lubatud mitmete Euroopa Liidu riikide siseriiklikel vedudel.

     

    EBÛ juhatuse liige,

    Tegevdirektor Meeli Hüüs

    tel. 055 11 545

    meelih@estpak.ee

    Tagasi algusesse


     

    02. veebruaril, 2001

    EV Rahandusministeeriumi kantslerile

    Hr. Aare Järvanile

    Eesti Biokütuse Ûhing (EBÛ) peab väga oluliseks riigi energiamajanduse arendamisel laiemalt kasutusele võtta kodumaiseid taastuvaid energiaallikaid, eelkõige biokütuseid ning seepärast pöördume palvega Teie poole. EBÛ aasta üldkoosolekul 19.01.2001.a. Tartus kiideti kõigi osalenud liikmete (20/35-st) poolt heaks järgmised majandus-poliitilised ettepanekud biokütustel põhineva energiamajanduse arendamiseks Eestis:

    Taotleda käibemaksu vabastus biokütuste (puit ja puidujäätmed, biogaas jt) baasil toodetavale elektrienergiale sarnaselt voolava vee ja tuule jõul toodetavale elektrienergiale.

    Taotleda käibemaksu vabastus välismaalt ostetavatele biokütuseid kasutatavatele energeetilistele seadmetele (katlad, gaasigeneraatorid, gaasiturbiinid) sarnaselt voolava vee ja tuule jõudu kasutavatele seadmetele.

    Luua soojuse- ja elektritootjatele biokütuste kasutusele võtmise korral riiklik subsideerimise mehhanism seadmete soodsamaks soetamiseks.

    Kehtestada fossiilkütuste baasil energia tootjatele CO2 maks alates tootmisvõimsusest 1 MW, endise piiri 50 MW asemel ja kasutada laekuvat raha eelnimetatud subsideerimise mehhanismi käivitamiseks ja jätkamiseks.

    Mitte kehtestada aktsiisimaksu kodumaistele vedelatele biokütustele (bioetanool, biodiisel), ka siis kui neid kasutatakse mootorikütustena.

    Toetada energeetilisi põllukultuure kasvatavaid talunikke ja ühistuid riiklikest fondidest ja sihtprogrammidest.

    Hankida maailmast odavaid laene ja kindlustada riikliku garantiiga (sarnaselt Maailmapanga, EBRD ja NUTEK´i laenudele) biokütuste tootmise ja kasutustele võtmiste laiendamiseks.

    Rohkem toetada riiklikest fondidest ja sihtprogrammidest biokütuste-alast teadus- ja arendustegevust. Ûhitada Taastuvenergeetika Nõukogu (Majandusministeerium.) ja Keskkonna Tegevuskava töögrupi (KKM) töö biokütuste kasutusele võtmise arendamisel.

    Lubada kasutada Eesti-sisestel biokütuse vedudel autoronge pikkusega kuni 24 meetrit ja üldmassiga kuni 60 tonni, nagu see on lubatud mitmete Euroopa Liidu riikide siseriiklikel vedudel.

     

    EBÛ juhatuse liige,

    tegevdirektor Meeli Hüüs

    tel. 055 11 545

    meelih@estpak.ee

    Tagasi algusesse



    03. veebruaril, 2001

    EV Riigikogu Rahanduskomisjonile

    Eesti Biokütuse Ûhing (EBÛ) peab väga oluliseks riigi energiamajanduse arendamisel laiemalt kasutusele võtta kodumaiseid taastuvaid energiaallikaid, eelkõige biokütuseid ning seepärast pöördume palvega Teie poole. EBÛ aasta üldkoosolekul 19.01.2001.a. Tartus kiideti kõigi osalenud liikmete (20/35-st) poolt heaks järgmised majandus-poliitilised ettepanekud biokütustel põhineva energiamajanduse arendamiseks Eestis:

    Taotleda käibemaksu vabastus biokütuste (puit ja puidujäätmed, biogaas jt) baasil toodetavale elektrienergiale sarnaselt voolava vee ja tuule jõul toodetavale elektrienergiale.

    Taotleda käibemaksu vabastus välismaalt ostetavatele biokütuseid kasutatavatele energeetilistele seadmetele (katlad, gaasigeneraatorid, gaasiturbiinid) sarnaselt voolava vee ja tuule jõudu kasutavatele seadmetele.

    Luua soojuse- ja elektritootjatele biokütuste kasutusele võtmise korral riiklik subsideerimise mehhanism seadmete soodsamaks soetamiseks.

    Kehtestada fossiilkütuste baasil energia tootjatele CO2 maks alates tootmisvõimsusest 1 MW, endise piiri 50 MW asemel ja kasutada laekuvat raha eelnimetatud subsideerimise mehhanismi käivitamiseks ja jätkamiseks.

    Mitte kehtestada aktsiisimaksu kodumaistele vedelatele biokütustele (bioetanool, biodiisel), ka siis kui neid kasutatakse mootorikütustena.

    Toetada energeetilisi põllukultuure kasvatavaid talunikke ja ühistuid riiklikest fondidest ja sihtprogrammidest.

    Hankida maailmast odavaid laene ja kindlustada riikliku garantiiga (sarnaselt Maailmapanga, EBRD ja NUTEK´i laenudele) biokütuste tootmise ja kasutustele võtmiste laiendamiseks.

    Rohkem toetada riiklikest fondidest ja sihtprogrammidest biokütuste-alast teadus- ja arendustegevust. Ûhitada Taastuvenergeetika Nõukogu (Maj. Min.) ja Keskkonna Tegevuskava töögrupi (KKM) töö biokütuste kasutusele võtmise arendamisel.

    Lubada kasutada Eesti-sisestel biokütuse vedudel autoronge pikkusega kuni 24 meetrit ja üldmassiga kuni 60 tonni, nagu see on lubatud mitmete Euroopa Liidu riikide siseriiklikel vedudel.

    EBÛ juhatuse liige,

    tegevdirektor Meeli Hüüs

    tel. 055 11 545

    meelih@estpak.ee

    Tagasi algusesse

    Tagasi pealehele